Neljapäev, 2. september

Brietha läks õue tagasi. Ta nägi ühte punti. Ta hingas sisse ja läks lähemale. Ta tutvustas ennast:"Tere, minu nimi on Brietha.

Tere, ma olen Rene tervitas Rene.

Marla vaatas üles. "Marla."

Nancy jooksis välja ja karjus:"Brietha, Brietha mingi kummitus oli mind narrinud ja mind õpikuga visanud"

Marla, kas arvad, et see oli Verine Parul? küsis Rene Marlalt.

"Ma arvan, et see oli Peeves," ütles Brietha ja kallistas rahustavalt Nancyt. Nancy ütles:"Tere, minu nimi on Nancy"

OT:Edasi kasutan teksti puhul värve.

Tere, mina olen Rene. ütles Rene.

Marla naertaas. "Tore. Mina olen Marla."

OT: mul on valge tegelt xD

"Mis te üldse teete?" küsis Brietha.

Marla kohmetus. Keelatud Metsa minekust ei tasunuyd rääkida. "Lihtsalt lobiseme."

Jah ütles Rene.

Siis lisas Marla Rene eelmisele lausele: ""Ei. Parun ei tee sihukesi asju.

"Aga millest?" küsis nüüd Nancy.

Marla läks natuke närvi. "Ee... Kadunutest."

Pole midagi Marla lohutas ta Marlad.

Marla võpatas. "Peaks olema või."

eeee..... ei ütles Rene.

[Sorry, ei saanud vahepeal siia ]

Miseria noogutas, kui pakuti välja neid otsima minna. Enamuse jaolt oli ta vait ning viis siis pilgu Briethale ja Nancyle. ,,Olen Miseria," tutvustas ta end ja otsustas ka vaikida kadunute kohta, kui küsiti mis teemaks. [b],,Khm ... Aga eem ... Ma olen muidu nõus teiega .."[/Color] ta mõtles selle all otsima minemist, kuid kahtles, et ta ütleb seda otse siinsamas välja.

Marla vaatas pika piluga kõiki ja lausus: "Okei..." Ta luges kohalviibijad üle ja leidis, et viis inimest märkamatult Mantli alla ei mahu. Talle tuli meelde Marion, kes oskas suurepäraselt sulandumisloitsu. "Läki haiglatibba. Seal saame selle, mille abil nähtamatult metsa saada."

Cris oli kogu selle aja haiglatiivas. Tal oli toidumürgitus olnud. Nüüd hiilis ta nii vaikselt kui sai välja. Ta ei saanud aru, et kas oli vahetund või mitte. Tal oli tunne, et ta vajab värsket õhku. Cris kobas seina mööda õue. "Mis kell on?" küsis ta esimeselt ettejuhtuvalt tüdrukult.

OT: Hm. Mängigem minuga.

Marla vaatas võpatadeds uut inimest. "Pool neli."

"Tänan." ütles Chris ja vahtis tuimalt tüdrukut kes talle oli vastanud.

Marla võttis sündmused peas kokku. "Uudist tead?"

Crystal seisis platvormi 10 ja 11 vahel.Ta kallistas ema. Nähes ema suud juba avanemas hakkas ta kiirelt seletama:"Ja,ma hoolitsen Crystali eest ja olen viisakas ja mida kõike veel" Matilda vaatas oma tütart heldinud pilguga. Olgu,lähme nüüd!" kiirustas Donna teisi tagant. "Jajah,õeke!" Crystal võttis oma käru ja jooksis koos ema,isa,Donna ja Sylviaga täie jõuga vastu betoonseina 10. ja 11. platvormi vahel. Hetke pärast olid nad platvormil 11 ja kolmveerand ja juba ootaski seal punane Sigatüüka Ekspress. Crystal astus rongi ja lehvitas oma perekonnele hüvastijättuks. Seejärel otsis ta üles ühe tühja kupee. Ta istus sinna. Rong seisis veel peigal,ja väljumiseni oli aega umbes 3 minutit. Ta lehvitas aknast emale,ja süvenes seejärel vajalike õpikute nimekirja. Ta oli need juba eelmisel nädalal ostnud,kuid tahtis ülekontrollida,kas kõik on olemas. Crystal jõudis just nimekirja lõppu,kui rong lasi vilet. Ta vaatas aknast välja ja lehvitas isale,emale,Donnale ja Sylviale. Rong hakkas sõitma,ja paarikõmne sekundi pärast oli rong vaateväljast kadunud. "See on algus." pomises Crystal.

OT: Oehh.. Ma olen korduvalt palunud et kui teete algusest, lisage pärast tärne ka hetkeosa.